1. Digitaalsete infovõrgustike kujunemine
1. Mooduli teemaks on digitaalsete infovõrgustike kujunemine.
Selle mooduli eesmärgiks on anda ülevaade digitaalsete infovõrgustike kujunemise eeldustest põhjustest, uute mõistete tekkimisest raamatukogunduses.
Moodul annab ülevaate digitaalsete infovõrkude ja raamatukogu tüpoloogia muudatustega seotud teemadest ja valdkondadest.
Digitaalsete infovõrgustike tekkimine ja põhjused
Raamatukogutüpoloogias hakkasid alates 1960-ndatest toimuma suured muutused.
Peamiseks võrgustumise tekkepõhjuseks on:
Plahvatuslik infotulva kasv (eriti teadusinfo valdkonnas) alates 1960-ndatest;
Aeglane trükkiteaviku kirjastamistsükkel, teadusinfo vananeb kiiresti;
Kasvav vajadus publitseerimisvõimaluste laienemise järele;
Tasuliseks muutunud ja kallinenud raamatukoguteenused (RVL, printimine, infootsing andmebaasides);
Trükiste hindade tõus, komplekteerimissummade vähenemine ning raamatukogude piiratud aja- ja ruumiressursid.
Samas on info kättesaadavuse võimalused laienenud väljaspoole raamatukogusid.
Konkurentsi pakkus ka arvutivõrkude kaudu kättesaadav alg- ja vahendusinformatsioon.
Informatsioon jõuab täna tarbijani raamatukogude vahenduseta arvutivõrkude, esmajoones Interneti (digitaalsete infovõrgustike) kaudu.
Seetõttu on raamatukogude osa teaduslikus kommunikatsioonis oluliselt muutunud, raske on konkurentsis püsida.
Seega: mis roll jääb raamatukogudele, milline on tuleviku raamatukogu arengumudel?
Muudatuste tekkepõhjused ja raamatukogude tüpoloogia muutumise eeldused:
Uued mõisted raamatukogunduses on:
Võrgustumise kujunemislugu ja eeldused e-raamatukogu tekkeks
Juba 1990-ndate algul oli selge, et virtuaalraamatukogu on midagi enamat kui lihtsalt futuristlik kontseptsioon.
USAs olid pea igalpool kasutuses IRSid.
Ennustati tugevat rõhuasetust võrgustumisele raamatukogust väljapoole.
Raamatukogud ja andmesidevõrgud alustavad koostööd.
...tekivad erinevad digitaalsed infovõrgustikud.
Selle mooduli eesmärgiks on anda ülevaade digitaalsete infovõrgustike kujunemise eeldustest põhjustest, uute mõistete tekkimisest raamatukogunduses.
Moodul annab ülevaate digitaalsete infovõrkude ja raamatukogu tüpoloogia muudatustega seotud teemadest ja valdkondadest.
Digitaalsete infovõrgustike tekkimine ja põhjused
Raamatukogutüpoloogias hakkasid alates 1960-ndatest toimuma suured muutused.
Peamiseks võrgustumise tekkepõhjuseks on:
Plahvatuslik infotulva kasv (eriti teadusinfo valdkonnas) alates 1960-ndatest;
Aeglane trükkiteaviku kirjastamistsükkel, teadusinfo vananeb kiiresti;
Kasvav vajadus publitseerimisvõimaluste laienemise järele;
Tasuliseks muutunud ja kallinenud raamatukoguteenused (RVL, printimine, infootsing andmebaasides);
Trükiste hindade tõus, komplekteerimissummade vähenemine ning raamatukogude piiratud aja- ja ruumiressursid.
Samas on info kättesaadavuse võimalused laienenud väljaspoole raamatukogusid.
Konkurentsi pakkus ka arvutivõrkude kaudu kättesaadav alg- ja vahendusinformatsioon.
Informatsioon jõuab täna tarbijani raamatukogude vahenduseta arvutivõrkude, esmajoones Interneti (digitaalsete infovõrgustike) kaudu.
Seetõttu on raamatukogude osa teaduslikus kommunikatsioonis oluliselt muutunud, raske on konkurentsis püsida.
Seega: mis roll jääb raamatukogudele, milline on tuleviku raamatukogu arengumudel?
Muudatuste tekkepõhjused ja raamatukogude tüpoloogia muutumise eeldused:
- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng (WWW, Internet, sidusandmebaasid jms);
- elektrooniline kirjastamine - järjest enam antakse välja elektroonilisi teavikuid, on palju kirjastajaid, kes võtavad avaldamiseks tekste vastu ainult elektroonilisel kujul;
- spetsialiseerumine ja koopereerumine – raamatukogud, olles omavahel tihedasti seotud, võimaldavad efektiivsemat ressursikasutust komplekteerimisel ja trükiste töötlemisel, ruumi ja personalikulude kokkuhoidu (IRS-ide abil);
- globaliseerumine - kaovad vahemaad raamatukogude endi, tarnijate ja kasutajate vahel;
- raamatukogude kasutajaskond ei kujune ainult piirkondliku või institutsionaalse kuuluvuse alusel, nende tegevuspiirkond on praktiliselt haaramatu;
- info- ja kommunikatsioonitehnika kasutamine loob paremad tingimused koostööks kogude täiendamisel, ühiskasutamisel ning andmebaaside loomisel-haldamisel.
Uued mõisted raamatukogunduses on:
- elektrooniline raamatukogu (electronic library)
- digitaalraamatukogu (digital library)
- virtuaalraamatukogu (virtual library)
- infovärav (information gateway)
- seinteta raamatukogu (library without walls)
- teemavärav (subject gateway, subject based information gateway)
Võrgustumise kujunemislugu ja eeldused e-raamatukogu tekkeks
Juba 1990-ndate algul oli selge, et virtuaalraamatukogu on midagi enamat kui lihtsalt futuristlik kontseptsioon.
USAs olid pea igalpool kasutuses IRSid.
Ennustati tugevat rõhuasetust võrgustumisele raamatukogust väljapoole.
Raamatukogud ja andmesidevõrgud alustavad koostööd.
...tekivad erinevad digitaalsed infovõrgustikud.