5. Digitaalsed infovõrgustikud ja digiteerimine
5. Mooduli teemaks on digitaalsed infovõrgustikud ja digiteerimine.
Selle mooduli eesmärgiks on anda ülevaade digiteerimise mõistest, eesmärkidest, valikutest ja tuntuimatest digiteerimisprojektidest.
Moodul annab ülevaate digiteerimisega seotud teemadest nagu metaandmed jpt.
Digiteerimine
Digiteerimine on analoogkujul olevate andmete konverteerimine digitaalsele kujule, et seda arvuti abil töödelda.
Konverteerimine toimub skanneri, digikaamera või muu spetsiaalse riistvara abil (muundurid audio ja video jaoks)
Audiovisuaalsete materjalide digiteerimisel kodeeritakse heli või pildi sagedus, tugevus vms digitaalsena vastavalt valitud failiformaadi määrangutele.
Digiteerimise eesmärgid
Mida digiteerida?
Digiteerimisel on mõte ainult siis, kui on selge selle protsessi käigus objektidele lisanduv väärtus ning et tulud ületavad kulusid.
Valikud digiteerimiseks:
intellektuaalne sisu (kas omab kultuuriloolist väärtust)
avalik nõudlus (kas objekti järele on nõudlus ka tulevikus)
vastavus asutuse eesmärkidele
autoriõigused (kas on luba autorilt)
Digiteerimise valikupõhimõtted:
Digiteerimisprojektid ja digiarhiivid
Kogude digiteerimisega on tegeletud ligi 15. aastat
Prioriteetideks on olnud erikogud (haruldased kogud), visuaalne info, vanad, ajalooliselt olulised teavikud, mis füüsilisel kandjal hävivad kiiresti või on ohtlikkus seisus jne.
Suuremad digiteerimiskeskused on arhiivid, raamatukogud (RR, TLÜ AR, TÜR) , Eesti Ringhääling, muuseumid, teadus- ja arendusasutused.
Kõik sellega tegelevad asutused loovad ka vastavad andmebaasid ja infosüsteemid, et digiteeritud info oleks leitav ja kättesaadav.
Riigiasutuste enamik dokumete on kaasajal elektroonilised, mistõttu puudub digiteerimise vajadus, sest dokument on digitaalsena sündinud ja kasutatakse eletroonilisi dokumendihaldussüsteeme.
Digitaalse teaviku liike vaata alloleval joonisel.
Selle mooduli eesmärgiks on anda ülevaade digiteerimise mõistest, eesmärkidest, valikutest ja tuntuimatest digiteerimisprojektidest.
Moodul annab ülevaate digiteerimisega seotud teemadest nagu metaandmed jpt.
Digiteerimine
Digiteerimine on analoogkujul olevate andmete konverteerimine digitaalsele kujule, et seda arvuti abil töödelda.
Konverteerimine toimub skanneri, digikaamera või muu spetsiaalse riistvara abil (muundurid audio ja video jaoks)
Audiovisuaalsete materjalide digiteerimisel kodeeritakse heli või pildi sagedus, tugevus vms digitaalsena vastavalt valitud failiformaadi määrangutele.
Digiteerimise eesmärgid
- parandada juurdepääsu kogudele (paralleelne juurdepääs mõlemale kogule, juurdepääs laiemale kasutajaskonnale olenemata füüsilisest paiknemisest, propageerida vähemtuntud kogude kasutamist).
- parem analüüsitavus (standarditele vastavalt kirjeldatud objekt suurendab info analüüsimise võimalusi)
- säilitada ja konserveerida (väheneb vajadus originaali kasutamiseks, mis vähendab selle kahjustamise ohtu ja vajadust pideva konserveerimise/restaureerimise järele).valmistada tagavarakoopiaid (ka konserveerimistöödele eelneva objekti lähteseisundi dokumenteerimiseks)
- prestiiž (võimaldab asutust/riiki paremini tutvustada, suurendada "rahvuslike" materjalide nähtavust globaalsel tasemel)
- säästev areng (tehnoloogiat saab kasutada ka teiste projektide raames)
- kaasa aidata eluaegse õppimise kontseptsioonile.
Mida digiteerida?
Digiteerimisel on mõte ainult siis, kui on selge selle protsessi käigus objektidele lisanduv väärtus ning et tulud ületavad kulusid.
Valikud digiteerimiseks:
intellektuaalne sisu (kas omab kultuuriloolist väärtust)
avalik nõudlus (kas objekti järele on nõudlus ka tulevikus)
vastavus asutuse eesmärkidele
autoriõigused (kas on luba autorilt)
Digiteerimise valikupõhimõtted:
- orienteeritus terviklahendustele (kas on seotud asutuse teiste tegevustega või keskendub isoleeritud tegevustele)
- seosed teiste projektidega (kas objekt on juba digitaalkujul mõnes teises asutuses)
- kvaliteedinõuded (kas annab edasi originaalis sisalduvat informatsiooni, mida seadmed ja kasutatav failiformaat võimaldavad)
- kirjeldus (kas kirjeldus on piisav, et objekt ei muutuks raskesti kasutatavaks, kas järgitakse standardeid)
- originaalide seisund (kas võimaldab digiteerimist).
Digiteerimisprojektid ja digiarhiivid
Kogude digiteerimisega on tegeletud ligi 15. aastat
Prioriteetideks on olnud erikogud (haruldased kogud), visuaalne info, vanad, ajalooliselt olulised teavikud, mis füüsilisel kandjal hävivad kiiresti või on ohtlikkus seisus jne.
Suuremad digiteerimiskeskused on arhiivid, raamatukogud (RR, TLÜ AR, TÜR) , Eesti Ringhääling, muuseumid, teadus- ja arendusasutused.
Kõik sellega tegelevad asutused loovad ka vastavad andmebaasid ja infosüsteemid, et digiteeritud info oleks leitav ja kättesaadav.
Riigiasutuste enamik dokumete on kaasajal elektroonilised, mistõttu puudub digiteerimise vajadus, sest dokument on digitaalsena sündinud ja kasutatakse eletroonilisi dokumendihaldussüsteeme.
Digitaalse teaviku liike vaata alloleval joonisel.
Digitaalne teavik jaguneb tekkepõhimõte järgi kaheks:
1. Digitaalsena loodud (e-teavik)
2. Digiteeritud (sündinud paberil, hiljem digiteeritud)
1. Digitaalsena loodud (e-teavik)
2. Digiteeritud (sündinud paberil, hiljem digiteeritud)
Tuntuimad digiteerimisprojektid on näiteks:
Maailmas:
Europeana projekt
www.europeana.eu on Euroopa digiraamatukogu, kuhu on koondatud ELi liikmesriikide raamatukogudes, muuseumides ja arhiivides digiteeritud kultuuriväärtused.
Avati kasutajatele novembris 2008.
Europeana onkasutajaile tasuta, sest Euroopa digiraamatukogus olevad teosed on kas avalikud või on autorid andnud nende kasutamiseks loa.
Europeana töörühma kuulub vaid 14 eksperti, panust annavad enam kui 1000 raamatukogu, arhiivi ja muuseumi.
Nende riiklike asutuste ülesanne on säilitada ja viia digikujule kultuuriobjekte.
EL pakub oma abi digitehnoloogia tõhustamiseks tehtavatele teadusuuringutele ning rahastab seda tegevust järgmisel kahel aastal 120 miljoni euroga.
EL-i toel arendatud tehnoloogia, mis muudab eri riikide raamatukogude, muuseumide ja arhiivide digitaliseerimistarkvarad omavahel ühtivaks.
Praegusel hetkel saab Europeana´s tutvuda üle 15 miljoni kultuuriväärtusliku objektiga.
Maailmas:
- Project Gutenberg,
- Google Books Search,
- Internet Archive,
- The World Digital Library,
- Million Book Project,
- TÜ Digikogu,
- TLÜ AR Digiteeritud kogud
- Eesti Rahvusraamatukogu E-kogu
- Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv
- jpt.
Europeana projekt
www.europeana.eu on Euroopa digiraamatukogu, kuhu on koondatud ELi liikmesriikide raamatukogudes, muuseumides ja arhiivides digiteeritud kultuuriväärtused.
Avati kasutajatele novembris 2008.
Europeana onkasutajaile tasuta, sest Euroopa digiraamatukogus olevad teosed on kas avalikud või on autorid andnud nende kasutamiseks loa.
Europeana töörühma kuulub vaid 14 eksperti, panust annavad enam kui 1000 raamatukogu, arhiivi ja muuseumi.
Nende riiklike asutuste ülesanne on säilitada ja viia digikujule kultuuriobjekte.
EL pakub oma abi digitehnoloogia tõhustamiseks tehtavatele teadusuuringutele ning rahastab seda tegevust järgmisel kahel aastal 120 miljoni euroga.
EL-i toel arendatud tehnoloogia, mis muudab eri riikide raamatukogude, muuseumide ja arhiivide digitaliseerimistarkvarad omavahel ühtivaks.
Praegusel hetkel saab Europeana´s tutvuda üle 15 miljoni kultuuriväärtusliku objektiga.
Kokkuvõte
Tänapäeval on enamik dokumente loodud digitaalsena, näiteks arengukavad, seaduste eelnõud, teadus-publikatsioonid, õppematerjal jne.
Kirjastuste eeskujul luuakse üha enam raamatuid e-raamatutena, publikatsioone veebiväljaannetena.
Lugemiseks on mitmeid spetsiaalseid seadmeid alates e-lugeritest kuni tahvelarvutiteni (i-Pad´i eri versioonid jne).
Digiteerimise üks peamisi probleeme on kasutatavate metaandmete ja standardite ühtlustamine (vt lähemalt järgmisest moodulist).
Tänapäeval on enamik dokumente loodud digitaalsena, näiteks arengukavad, seaduste eelnõud, teadus-publikatsioonid, õppematerjal jne.
Kirjastuste eeskujul luuakse üha enam raamatuid e-raamatutena, publikatsioone veebiväljaannetena.
Lugemiseks on mitmeid spetsiaalseid seadmeid alates e-lugeritest kuni tahvelarvutiteni (i-Pad´i eri versioonid jne).
Digiteerimise üks peamisi probleeme on kasutatavate metaandmete ja standardite ühtlustamine (vt lähemalt järgmisest moodulist).