2. Virtuaalraamatukogu
2. Mooduli teemaks on virtuaalraamatukogud.
Selle mooduli eesmärgiks on anda ülevaade virtuaalraamatukogu mõistest, kujunemisloost, tekkimisest raamatukogunduses, iseloomulikest tunnustest ja tüpoloogiast.
Moodul annab ülevaate virtuaalraamatukogundusega seotud teemadest.
Virtuaalraamatukogu mõiste
Väljend “virtuaalraamatukogu”tuli avalikult käibele 1990. a, kui USAs moodustati Võrguinformatsiooni Ühendus (Coalition for Networked Information - CNI),
koondas enda juurde raamatukogutöötajad, haridustöötajad, infotehnoloogiaspetsialistid, riigiametnikud ja raamatukaupmehed,
et töötada välja võimalus inforessursside pakkumiseks juba olemasolevate lokaalsete andmesidevõrkude kaudu ja lisaks ka plaanitavate laisidevõrkude vahendusel.
Eesmärgiks oli luua virtuaalraamatukogu, et õpetlased võiksid oma töölaudade taga tööd jätkata ja kasutada samaaegselt arvutivõrkudes leiduvat tohutut hulka elektroonilist informatsiooni.
Virtuaalsuse terminoloogia
Virtuaalsuse ja virtuaalse terminit kasutatakse paljudes valdkondades.
Nt filosoofias : “see, mis pole ehtne, kuid mis võib omada kõiki ehtsa omadusi”.
IT-maailmas: tarkvarasüsteemid, mis käituvad nagu riistvara (virtuaalmälu, virtuaalkõvaketas), arvutisimulatsioonid (virtuaalne reaalsus), internetimängud (virtuaalne maailm), ning kasvav kasutusala: virtuaalne kogukond ja virtuaalne raamatukogu (Wikipedia).
Virtuaalne raamatukogu
1990ndatel aastatel kujunes termin “virtuaalraamatukogu” levinumaks väljendiks, kui kirjeldati raamatukogusid, mis võimaldavad juurdepääsu digitaalsele informatsioonile läbi erinevate arvutivõrkude, sh Internet.
Tolle aja määratlus: virtuaalraamatukogu on süsteem, mille kaudu kasutaja saab kohapeal ühendust võtta eemalasuvate raamatukogude ja andmebaasidega, kasutades selleks vahendajana näiteks kohaliku raamatukogu elektronkataloogi, ülikooli- või muud võrguarvutit.
Virtuaalraamatukogu mõisteid ja kontseptsioone
raamatukogu, mille kogud ei eksisteeri paberil, mikrovormis või mingis muus vormis peale elektroonilise,
infosüsteem, mis simuleerib infootsikäitumist traditsioonilises raamatukogus, kasutades virtuaalreaalsuse (tehistõelisuse) tehnikaid,
raamatukogu, mida iseloomustab kindla ruumilise mõõtme puudumine
Kontseptsioon elektrooniliselt paiknevast informatsioonist ja selle kättesaadavusest, arvestamata asukohta või aega
Virtuaalraamatukogu iseloomustavad:
kõrgetasemeliste info- ja /või erialaspetsialistide osalus inforessursside valimisel ja kirjeldamisel,
võimalus allikamaterjale leida otsingu ja/või sirvimise kaudu,
kogude arendamispoliitika olemasolu, mis toetub kvaliteeti tagavatele valikukriteeriumitele,
kogude haldamispoliitika olemasolu, mis lähtub säilitamis- ja ajakohastamisprotseduuridest.
Seega on virtuaalraamatukogu infoteenus, mille loomisel ja vahendamisel lähtutakse tervest reast kvaliteedikriteeriumidest.
Virtuaalraamatukogu tüübid:
Virtuaalraamatukogude näiteid:
Selle mooduli eesmärgiks on anda ülevaade virtuaalraamatukogu mõistest, kujunemisloost, tekkimisest raamatukogunduses, iseloomulikest tunnustest ja tüpoloogiast.
Moodul annab ülevaate virtuaalraamatukogundusega seotud teemadest.
Virtuaalraamatukogu mõiste
Väljend “virtuaalraamatukogu”tuli avalikult käibele 1990. a, kui USAs moodustati Võrguinformatsiooni Ühendus (Coalition for Networked Information - CNI),
koondas enda juurde raamatukogutöötajad, haridustöötajad, infotehnoloogiaspetsialistid, riigiametnikud ja raamatukaupmehed,
et töötada välja võimalus inforessursside pakkumiseks juba olemasolevate lokaalsete andmesidevõrkude kaudu ja lisaks ka plaanitavate laisidevõrkude vahendusel.
Eesmärgiks oli luua virtuaalraamatukogu, et õpetlased võiksid oma töölaudade taga tööd jätkata ja kasutada samaaegselt arvutivõrkudes leiduvat tohutut hulka elektroonilist informatsiooni.
Virtuaalsuse terminoloogia
Virtuaalsuse ja virtuaalse terminit kasutatakse paljudes valdkondades.
Nt filosoofias : “see, mis pole ehtne, kuid mis võib omada kõiki ehtsa omadusi”.
IT-maailmas: tarkvarasüsteemid, mis käituvad nagu riistvara (virtuaalmälu, virtuaalkõvaketas), arvutisimulatsioonid (virtuaalne reaalsus), internetimängud (virtuaalne maailm), ning kasvav kasutusala: virtuaalne kogukond ja virtuaalne raamatukogu (Wikipedia).
Virtuaalne raamatukogu
1990ndatel aastatel kujunes termin “virtuaalraamatukogu” levinumaks väljendiks, kui kirjeldati raamatukogusid, mis võimaldavad juurdepääsu digitaalsele informatsioonile läbi erinevate arvutivõrkude, sh Internet.
Tolle aja määratlus: virtuaalraamatukogu on süsteem, mille kaudu kasutaja saab kohapeal ühendust võtta eemalasuvate raamatukogude ja andmebaasidega, kasutades selleks vahendajana näiteks kohaliku raamatukogu elektronkataloogi, ülikooli- või muud võrguarvutit.
Virtuaalraamatukogu mõisteid ja kontseptsioone
raamatukogu, mille kogud ei eksisteeri paberil, mikrovormis või mingis muus vormis peale elektroonilise,
infosüsteem, mis simuleerib infootsikäitumist traditsioonilises raamatukogus, kasutades virtuaalreaalsuse (tehistõelisuse) tehnikaid,
raamatukogu, mida iseloomustab kindla ruumilise mõõtme puudumine
Kontseptsioon elektrooniliselt paiknevast informatsioonist ja selle kättesaadavusest, arvestamata asukohta või aega
Virtuaalraamatukogu iseloomustavad:
kõrgetasemeliste info- ja /või erialaspetsialistide osalus inforessursside valimisel ja kirjeldamisel,
võimalus allikamaterjale leida otsingu ja/või sirvimise kaudu,
kogude arendamispoliitika olemasolu, mis toetub kvaliteeti tagavatele valikukriteeriumitele,
kogude haldamispoliitika olemasolu, mis lähtub säilitamis- ja ajakohastamisprotseduuridest.
Seega on virtuaalraamatukogu infoteenus, mille loomisel ja vahendamisel lähtutakse tervest reast kvaliteedikriteeriumidest.
Virtuaalraamatukogu tüübid:
- globaalne teemaspetsiifiline: üht teemat käsitlev, geograafiliselt ulatuselt globaalne ja ükskeelne infoteenus,
- universaalne: on universaalse temaatikaga, geograafiliselt ulatuselt globaalne, allikmaterjalid esinevad mitmes keeles,
- globaalne kombineeritud: sisaldab materjale erinevatest teemavaldkondadest, geograafiliselt globaalne ja allikmaterjalid esinevad ühes keeles
- rahvuslik paljuteemaline: infoteenuse rõhuasetus on pakkuda rahvuslikke allikmaterjale kohalikele kasutajatele
- rahvuslik teemaspetsiifiline: sisaldab inforessursse ühel teemal, ühest riigist ja ühes keeles.
Virtuaalraamatukogude näiteid:
- University of Liverpool http://www.liv.ac.uk/library/ohecampus/index.htm
- Bibliotekportalen UiB (Bergen)
- http://x-port.uio.no/V/
- Max Planck Virtual Library http://vlib.mpg.de/V