4. E-raamatukogu
4. Mooduli teemaks on E-raamatukogundus ja mida see hõlmab.
Selle mooduli eesmärgiks on anda ülevaade virtuaalraamatukogu mõistest, arhitektuurist, alamsüsteemidest, millest ta koosneb.
Moodul annab ülevaate E-raamatukogundusega seotud teemadest.
E-raamatukogu
E-raamatukogu on kõige laiem termin ja hõlmab tavaliselt endas kõik ülejäänud seotud mõisteid, lisaks hübriidraamatukogu ja akadeemilised repositooriumid.
Hübriidraamatukogu terminit kasutatakse raamatukogude puhul, mis sisaldavad nii digitaalseid kui ka füüsilisel kandjal teavikuid (nt Rahvusraamatukogu E-kogu on Rahvusraamatukogu digitaalne raamatukogu).
Akadeemiline repositoorium kui digitaalraamatukogu mõistet kasutatakse näiteks ülikoolide puhul, kusi nende allüksuste raamatukogud säilitavad kõik institutsiooni poolt välja antud publikatsioonid, õppematerjalid, lõputööd ning pakuvad neile vaba juurdepääsu.
E-raamatukogu on (elektrooniline) raamatukogu, mis koosneb elektroonilistest infomaterjalidest ja -teenustest.
Elektrooniliste materjalide hulka kuuluvad digitaalsel kandjal materjalid, kuid ka mitmekesine hulk analooginformatsiooni.
See on raamatukogu, mille põhiprotsessid on arvutiseeritud.
E-raamatukogu on kõige laiem mõiste, võib enda alla hõlmata digitaalset raamatukogu (vahel ka virtuaalraamatukogu mõistet).
Nii digitaalraamatukogu kui elektrooniline raamatukogu võivad olla virtuaalraamatukogud, kui nad eksisteerivad ainult virtuaalselt.
E-raamatukogu arhitektuur vt alloleval joonisel.
Selle mooduli eesmärgiks on anda ülevaade virtuaalraamatukogu mõistest, arhitektuurist, alamsüsteemidest, millest ta koosneb.
Moodul annab ülevaate E-raamatukogundusega seotud teemadest.
E-raamatukogu
E-raamatukogu on kõige laiem termin ja hõlmab tavaliselt endas kõik ülejäänud seotud mõisteid, lisaks hübriidraamatukogu ja akadeemilised repositooriumid.
Hübriidraamatukogu terminit kasutatakse raamatukogude puhul, mis sisaldavad nii digitaalseid kui ka füüsilisel kandjal teavikuid (nt Rahvusraamatukogu E-kogu on Rahvusraamatukogu digitaalne raamatukogu).
Akadeemiline repositoorium kui digitaalraamatukogu mõistet kasutatakse näiteks ülikoolide puhul, kusi nende allüksuste raamatukogud säilitavad kõik institutsiooni poolt välja antud publikatsioonid, õppematerjalid, lõputööd ning pakuvad neile vaba juurdepääsu.
E-raamatukogu on (elektrooniline) raamatukogu, mis koosneb elektroonilistest infomaterjalidest ja -teenustest.
Elektrooniliste materjalide hulka kuuluvad digitaalsel kandjal materjalid, kuid ka mitmekesine hulk analooginformatsiooni.
See on raamatukogu, mille põhiprotsessid on arvutiseeritud.
E-raamatukogu on kõige laiem mõiste, võib enda alla hõlmata digitaalset raamatukogu (vahel ka virtuaalraamatukogu mõistet).
Nii digitaalraamatukogu kui elektrooniline raamatukogu võivad olla virtuaalraamatukogud, kui nad eksisteerivad ainult virtuaalselt.
E-raamatukogu arhitektuur vt alloleval joonisel.
E-raamatukogu funktsioonid ja alamsüsteemid
Erinevalt traditsioonilisest raamatukogust on e-raamatukogu infojuhtimise funktsioonide piirid kattuvamad ja mitte niivõrd eraldatud.
Seega e-raamatukogus tekib suurem vajadus alamsüsteemide omavaheliseks suhtlemiseks, aga ka vajadus kiiremaks opereerimiseks alamsüsteemide endi arhitektuuris ja tehnilistes struktuurides.
Erinevalt traditsioonilisest raamatukogust on e-raamatukogu infojuhtimise funktsioonide piirid kattuvamad ja mitte niivõrd eraldatud.
Seega e-raamatukogus tekib suurem vajadus alamsüsteemide omavaheliseks suhtlemiseks, aga ka vajadus kiiremaks opereerimiseks alamsüsteemide endi arhitektuuris ja tehnilistes struktuurides.
E-raamatukogu on sisuliselt portaal, mis hõlmab endas digitaalraamatukogu või lingitud andmebaase, millele on juurdepääs ühise portaali kaudu.
Kas digitaalraamatukogu on andmebaas, organisatsioon või teenus? Borgman juba 1999. aastal toob välja 5 erinevat rõhuasetust ja fookust.
Digitaalraamatukogude manifestis aastal 2011 on rõhuasetus online-kogudele, millele on juurdepääs ning mille taga on raamatukogudevaheliste võrgustike koostöö. Kollektsiooni omamine ei tähenda otsest seotust raamatukoguga. Samuti see kogutud, töödeldud ja vahendatav info peab vastama infoühiskonna vajadustele.
Digitaalraamatukogu on nii organisatsioon, kui süsteem (sisus, kasutajaliides, kvaliteet, autoriõigus jne) kui ka raamatukogusüsteem.
Tefko Saracevic on välja toonud 4 erinevat lähenemist digitaalraamatukogundusele koos tähtsamate uurijatega:
Mõned allikad:
Calhoun, K.(2014). Exploring Digital Libraries. Foundations, practice, prospects. London: Facet Publishing.
Information Users and Usability in the Digital Age
Kas digitaalraamatukogu on andmebaas, organisatsioon või teenus? Borgman juba 1999. aastal toob välja 5 erinevat rõhuasetust ja fookust.
Digitaalraamatukogude manifestis aastal 2011 on rõhuasetus online-kogudele, millele on juurdepääs ning mille taga on raamatukogudevaheliste võrgustike koostöö. Kollektsiooni omamine ei tähenda otsest seotust raamatukoguga. Samuti see kogutud, töödeldud ja vahendatav info peab vastama infoühiskonna vajadustele.
Digitaalraamatukogu on nii organisatsioon, kui süsteem (sisus, kasutajaliides, kvaliteet, autoriõigus jne) kui ka raamatukogusüsteem.
Tefko Saracevic on välja toonud 4 erinevat lähenemist digitaalraamatukogundusele koos tähtsamate uurijatega:
- sisu
- otsing
- kasutaja
- teenused.
Mõned allikad:
Calhoun, K.(2014). Exploring Digital Libraries. Foundations, practice, prospects. London: Facet Publishing.
Information Users and Usability in the Digital Age